Pagulaskriis ELis: saiast ei saa vaid rosinaid välja süüa

Pabriksi argument oli, et kohustusliku kvoodijagamise süsteemiga alustades on Euroopa Komisjon hakanud probleemi lahendama valest otsast, mida pole kuidagi võimalik valijatele n.ö maha müüa. Pabriksi arvates oleks õigem alustada Euroopa Liidu välispiiri tugevdamisest ja ühisest välispoliitikast.

„See on välis- ja julgeolekupoliitika kriis,“ ütles Pabriks, osutades, et aastaid on Euroopas teatud, et rändeoht on olemas nii sõjast räsitud kui vaesetest riikidest. Kuid midagi ei tehtud. Niisamuti tõrjuti Türgit, mille strateegilist tähtsust Euroopa Liit alles nüüd tunnistama on hakanud.

Kokkulepe Türgiga on pagulaste tulva silmnähtavalt pidama saanud ja on Pabriksi sõnul hea algatus, millistest avalikkuse toetuse saamiseks tulekski alustada. Selle asemel, et sundida inimesi aktsepteerima neile vastumeelseid ettepanekuid. Praegu pole inimesed Pabriski sõnul veel nõus taolist tsentraalset jaotust aktsepteerima. „Öeldakse, et võtke oma EL ja kolige kolm maja edasi,“ märkis Pabriks.

Pabriksile sekundeeris Eesti välisminister Marina Kaljurand, kelle sõnul ei puikle Eesti oma kohustustest, kuid on samuti vastu sellele, et ümberjaotuse süsteem käivitub automaatselt. Eesti tahaks taolistes otsustes sõnaõiguse säilitada.

Sisuline lahendus on ühine

Üsna üksmeelsed oldi aga selles, et probleemi sisuline lahendus saab olla vaid Euroopa tasandi lahendus. Ja lahenduse leidmise vajadusel on väga selge majanduslik sisu – kaalul on viisavaba Schengeni ruumi säilimine, mis ei puuduta kaugeltki vaid reisimise mugavust. Saksamaast näiteks on saanud oluline transiidiriik ning mitmed ettevõtted on oma tarneahela üles ehitanud just-in-time põhimõttel, mis eeldab hõlpsat piiriületust. Piiride taastamisel oleks majandusele tugev negatiivne mõju.

Nii on lahenduse leidmine kogu Euroopa ülesanne ja mitte üksi piiririikide probleem nagu senine Dublini süsteem ette nägi, ütles Saksamaa Ida-Euroopa uuringute assotsiatsiooni president Ruprecht Polenz. Ka rahastada tuleks seda tema arvates Euroopa Liidu ühisest eelarvest. „Lagunemine, kui see algab, ei piirduks vaid Schengeni lagunemisega,“ ütles Polenz.

Ta osutas, et Euroopa pole minetanud oma tähtsust rahu hoidjana, riigid vajavad ühisturgu oma majanduse eduks ning omavaheline koostöö on Euroopa vastus globaliseerumisele kogu maailmas. Sellelt baasilt on parem suhelda ka riikidega nagu Venemaa ja Hiina. Ehk kogu teemat on vaja vaadata palju laiemalt.